2023 Autor: Bailey Leapman | [email protected]. Viimati modifitseeritud: 2023-05-20 22:44
Umbes viiel miljonil sakslasel on lugemise ja kirjutamise osas tõsiseid õpiraskusi. Sageli on haigestunud mitu sama pere liiget. Seega näib, et pärilik kalduvus mängib düsleksia esinemisel olulist rolli. Marburgi, Würzburgi ja Bonni ülikoolide teadlased on selle küsimusega tegelenud koos Rootsi kolleegidega Stockholmi Karolinska Instituudist. Tõsiste lugemis- ja kirjutamisraskustega saksa laste uurimisel on neil nüüd õnnestunud esimest korda näidata konkreetse geeni panust. Kuidas see häirele täpselt kaasa aitab, jääb ebaselgeks. Arvatakse, et geenid võivad mõjutada närvirakkude migratsiooni ajus, kui see areneb. Tulemused avaldatakse ajakirja American Journal of Human Genetics jaanuariväljaandes, kuid need on juba veebis kättesaadavaks tehtud (https://www.journals.uchicago.edu/AJHG).
Mitu aastat otsisid Marburgi ja Würzburgi ülikoolide laste- ja noortepsühholoogid perekondi, kus vähem alt ühte last peeti düsleksiaks. "Seejärel analüüsisime perekondadest võetud vereproove, et tuvastada kandidaatgeenid – ja lõpuks leidsime õige," selgitab Marburgi uuringu seda osa juhtinud teadlane, Privatdozent Dr Gerd Schulte-Körne.
Geen asub 6. kromosoomi piirkonnas, millele USA ja Inglismaa teadlased olid juba märkinud seoses lugemis- ja õigekirjapuudega. Kuid Saksa-Rootsi meeskond on läinud kaugemale ja tuvastanud selles piirkonnas ühe geeni, mis, nagu leiti saksa laste seas, on ilmselt oluline tegur düsleksia tekkes."Tuntud kui DCDC2 geen, tundub, et see mõjutab närvirakkude migratsiooni arenevas ajus," ütleb professor dr Markus Nöthen Bonni ülikooli elu- ja ajukeskusest. Professor Nöthen ja tema meeskond vastutavad projekti molekulaarse töö eest.
Düslektikute seas leiti sageli muutusi DCDC2 geenis. Muudetud geenivariant esines sageli lugemis- ja kirjutamisraskustega lastel. Geenil näib olevat tugev seos kirjutamise ajal kõneteabe töötlemisega. Teadlased tahavad nüüd DCDC2-st paremini aru saada ja üksikasjalikult välja selgitada, miks selle muudetud geeniga lastel on suurem düsleksia risk.
Saksamaa poolelt rahastavad projekti Saksa Teadusfond (Deutsche Forschungsgemeinschaft) ning Alfried Krupp von Bohleni ja Halbachi Fond. Karolinska Instituudi uurimisrühma toetavad Rootsi Teadusnõukogu, Soome Akadeemia, Sigrid Juseliuse Fond ning Päivikki ja Sakari Sohlbergi fond. Professor Nöthen juhib Alfried Krupp von Bohleni ja Halbachi geneetilise meditsiini õppetooli. Life & Brain Center on Bonni ülikooli kliiniku uus uurimisasutus, mis kasutab rakendustele orienteeritud etioloogia uurimiseks tipptasemel tehnoloogiaid.
Umbes viis protsenti sakslastest on düslektilised. Vaatamata heale intelligentsustasemele ja korrapärasele kooliskäimisele on neil suuri raskusi tekstide lugemisega ja enese kirjaliku väljendamisega. Paljude laste puhul saavad nad lugemis- ja õigekirjapuudest aru alles siis, kui on liiga hilja, st kui neil on õpiraskuste tõttu psühholoogilisi probleeme. Neil võib tekkida kooliga seotud ärevus ja depressioon, isegi enesetapumõtete korral.
