Südameinfarktiga patsientide ravimine hüpotermiaga vähendab pärast balloonangioplastiat rohkem kui ühe kolmandiku võrra südamekahjustusi.
Patsiendi kehatemperatuuri alandamiseks infundeeriti käe veeni kaudu kehasse külma soolast vett. Samal ajal sisestati kubemesse veeni kaudu jahutav kateeter.
"Meile avaldab muljet võimas mõju ja usume, et see ravi võib tulevikus patsientidele palju kasu tuua," ütles Rootsi Lundi ülikooli kardioloogiaprofessor David Erlinge.
Igal aastal kannatab üle kolme miljoni inimese üle maailma seda tüüpi südameinfarkti, mida teadusringkonnad teavad ägeda müokardiinfarktina. Need patsiendid on otseses ohus, kuna suurem osa südamelihasest võib surra, mis võib viia südamepuudulikkuse ja varajase surmani.
Pärast mitut aastat kestnud uuringuid on teadlased välja töötanud meetodi patsiendi kiireks ja ohutuks jahutamiseks temperatuurini alla 35 ˚C enne ummistunud veresoone avamist balloonangioplastikaga.
Patsient jääb protseduuri ajal ärkvele ja teda jahutatakse seestpoolt, mis tähendab, et süda jahutatakse palju kiiremini kui väljastpoolt jahutuspatjade või tekkide abil. Patsient kogeb väga vähe ebamugavust ja kui patsient tunneb külma, soojendatakse teda väljastpoolt sooja tekiga.
"Meie kui kardioloogid oleme olnud väga head ummistunud veresoone avamisel, kuid mitte südamelihase kaitsmisel. See uus ravimeetod annab lootust ägeda müokardiinfarktiga patsientidele palju kasu saada," ütles professor Erlinge.
Avastuse tegi professor Erlinge'i uurimisrühm Skåne ülikoolihaigla Lundi ülikooli kardioloogia osakonnas koos tema kolleegide dr Göran Olivecrona ja dr Matthias Götbergiga.
Lisaks positiivsele mõjule südamekahjustuste vähendamisel, leiti vereproovides ka südamekahjustuse biomarkerite märkimisväärne vähenemine, mis aitab tulemusi toetada. Samuti ei suurenenud kõrv altoimed patsientidel, keda jahutati. Teadlased kavandavad nüüd suuremat uuringut CHILL-MI.
