Mehhanismi avastamine ajus selgitab esimest korda, miks inimesed mäletavad oma elus stressirohkeid sündmusi eriti tugev alt ja kauakestv alt ning võivad aidata posttraumaatilise stressihäire all kannatajaid.
Uuring, mille viisid läbi Bristoli ülikooli Henry Wellcome'i kliiniliste teaduste kooli integratiivse neuroteaduse ja endokrinoloogia laborite (HW-LINE) teadlased ning rahastas biotehnoloogia ja bioloogiateaduste uurimisnõukogu (BBSRC), avaldatakse sel nädalal ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences (PNAS).
Uuringud näitasid, et stressihormoonid stimuleerivad otseselt biokeemilisi protsesse neuronites, mis mängivad rolli õppimises ja mälus. See, kuidas need hormoonid neid signaaliülekande- ja epigeneetilisi protsesse neuronites stimuleerivad, on täiesti uus ja seda pole kunagi varem näidatud.
Terves ajus toimivad need protsessid sujuv alt ja aitavad inimestel oma elus stressirohkete sündmustega toime tulla ja neist õppida. Haavatavatel inimestel või tugev alt traumeeritud inimestel (vägistamise või sõja ohvrid) võivad need protsessid olla häiritud ja stressirohked sündmused võivad põhjustada väga traumeerivaid mälestusi, nagu need, mida täheldatakse posttraumaatilise stressihäire (PTSD) all kannatavatel patsientidel. Avastus võib tuua kaasa uusi viise nende patsientide abistamiseks ja traumaohvrite PTSD ennetamiseks ravimite väljatöötamiseks.
HW-LINE'i neuroteaduse professor Johannes Reul ütles: "Meie elus toimunud sündmuste mälestuste loomine on kriitilise tähtsusega, et tulevikus uute olukordade ja väljakutsetega korralikult toime tulla. See on eriti oluline emotsionaalsete ja traumeerivate elusündmuste puhul. Meie äsja avastatud mehhanismi tuleks pidada kohanemismehhanismiks. Usume, et see mehhanism võib olla häiritud stressiga seotud psühhiaatriliste häirete, nagu depressioon ja ärevus, korral.
"Uued leiud võivad olla eriti olulised posttraumaatilise stressihäire (PTSD) all kannatavatele patsientidele, kuna neid patsiente valutavad patoloogilised mälestused üleelatud traumast (vägistamis- või sõjaolukorrad). Loodame, et meie avastus võib aidata luua nende patsientide abistamiseks uut ravimiklassi."
Teadlased leidsid, et stressist põhjustatud glükokortikoidhormoonid suurendavad mälu moodustumist glükokortikoide siduvate retseptorite ("glükokortikoidi retseptori") otsese ja füüsilise interaktsiooni kaudu teatud rakusisese signaaliülekanderajaga teatud hipokampuse neuronite populatsioonis. See signalisatsioonirada, nn ERK MAPK rada, on teadaolev alt tugev alt seotud õppimis- ja mäluprotsessidega, kuid ei olnud teada, et see võiks interakteeruda glükokortikoidiretseptoritega ja et see tooks kaasa mälu moodustumise paranemise.
Seda tüüpi suhtlust pole kunagi varem kirjeldatud. Interaktsioonil on suur mõju, kuna stimuleeritud signaalikaskaadi tulemuseks on epigeneetilised mehhanismid mõjutatud neuronite tuumas, mis viib teatud geeniproduktide ekspressiooni paranemiseni. On teada, et indutseeritud geeniproduktid kutsuvad esile struktuurseid ja funktsionaalseid muutusi neuronites, võimaldades neil tugevdada oma rolli aju mäluahelates.
On hästi teada, et inimesed mäletavad oma elus stressirohkeid, emotsionaalselt häirivaid sündmusi väga tugev alt. Need nn episoodilised mälestused on mälestused kohast (nt tuba, kontor) või ümbrusest, kus sündmus toimus, kuidas me sel ajal tundsime (meeleolu) ja kellaajast, mil see juhtus. Sellised mälestused võivad kesta kogu elu.
Selliste mälestuste konsolideerumine toimub spetsiifilises limbilises ajupiirkonnas, mida nimetatakse hipokampuseks – ajuosas, mis on seotud mälu ja õppimisega. Stressi ajal erituvad hormoonid, nagu glükokortikoidhormoon kortisool (närilistel kortikosteroon), toimivad hipokampusele, et tugevdada neid mälestusi. Seni pole aga olnud teada, kuidas need hormoonid toimivad hipokampusele, et tugevdada emotsionaalsete sündmustega seotud mälestuste teket.
