
Sotsiaalmeedia kujutab endast lastele riske ja eeliseid, kuid vanemad, kes püüavad oma laste tegevusi võrgus salaja jälgida, raiskavad oma aega, selgus Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni 119. aastakonverentsil peetud ettekandest.
"Kuigi keegi ei saa eitada, et Facebook on muutnud sotsiaalse suhtluse maastikku, eriti noorte seas, hakkame alles nüüd nägema tugevaid psühholoogilisi uuringuid, mis näitavad nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi," ütles Larry D. Rosen, PhD, psühholoogiaprofessor California osariigi ülikoolis, Dominguez Hills.
Täiskogu kõnes pealkirjaga "Pokke mind: kuidas sotsiaalsed võrgustikud võivad meie lapsi nii aidata kui ka kahjustada" arutas Rosen võimalikke kõrvalmõjusid, sealhulgas:
- Teismelised, kes kasutavad Facebooki sagedamini, näitavad rohkem nartsissistlikke kalduvusi, samas kui noortel täiskasvanutel, kes on Facebookis tugev alt kohal, on rohkem märke muudest psühholoogilistest häiretest, sealhulgas antisotsiaalsest käitumisest, maaniast ja agressiivsetest kalduvustest.
- Meedia ja tehnoloogia igapäevane liigkasutamine avaldab negatiivset mõju kõigi laste, eelteismeliste ja teismeliste tervisele, muutes nad altimaks ärevusele, depressioonile ja teistele psühholoogilistele häiretele ning muutes nad vastuvõtlikumaks tuleviku suhtes. terviseprobleemid.
- Facebook võib segada tähelepanu ja mõjutada õppimist negatiivselt. Uuringud näitasid, et keskkooli-, keskkooli- ja kolledžiõpilased, kes kontrollisid Facebooki vähem alt korra 15-minutilise õppeperioodi jooksul, saavutasid madalama hinde.
Rosen ütles, et uued uuringud on leidnud ka sotsiaalsete võrgustikega seotud positiivseid mõjusid, sealhulgas:
- Noored täiskasvanud, kes veedavad Facebookis rohkem aega, suudavad paremini oma veebisõpradele virtuaalset empaatiat näidata.
- Võrgusuhtlusvõrgustikud võivad aidata introvertsetel noorukitel õppida suhtlema erinevate ekraanide taga, alates kahetollisest nutitelefonist kuni 17-tollise sülearvutini.
- Sotsiaalvõrgustikud võivad pakkuda tööriistu õpetamiseks mõjuvatel viisidel, mis köidavad noori õpilasi.
Vanematele pakkus Rosen juhiseid. "Kui tunnete, et peate oma lapse suhtlusvõrgustike varjamiseks jälgima mingit arvutiprogrammi, raiskate oma aega. Teie laps leiab lahenduse mõne minutiga," sõnas ta. „Sobivast tehnoloogiakasutusest tuleb hakata rääkima varakult ja sageli ning tekitama usaldust, et kui tekib probleem, olgu selleks siis kiusamine või häiriva pildi nägemine, siis laps räägiks sellest sinuga."
Ta julgustas vanemaid hindama oma lapse tegevust suhtlusvõrgustikes ja arutama sobimatu sisu või seoste eemaldamist inimestega, kes tunduvad probleemsed. Ta ütles, et vanemad peavad pöörama tähelepanu ka veebitrendidele ja uusimatele tehnoloogiatele, veebisaitidele ja rakendustele, mida lapsed kasutavad.
"Suhtlemine on lastekasvatuse tuum. Peate oma lastega rääkima või õigemini neid kuulama," ütles Rosen. "Vanemate kuulamise ja vanema kõne suhe peaks olema vähem alt viis ühele. Rääkige üks minut ja kuulake viis."